Värska - Rõuge 119 km / osa Peraküla-Ähijärve matkateest
Juuli lõpp 2022
Kolme (+natuke veel) päeva jooksul matkasin Värskast Rõugesse. Jälgisin RMK Peraküla - Ähijärve matkateed ning magasin kas metsa all või ettevalmistatud telkimiskohtades.
1. päev, 40 km Värska - Piusa
Päev algas kell pool 10 kui mu buss jõudis Lobotka peatusesse enne Värskat. Sealt alustasin oma teekonda Piusa suunal. Kui alguses ei näinud ühtegi märki, vaid Metsa matkaraja märgid olid liikluspostidel, sain kohe aru, et hea on, et kaardi kaasa võtsin. Matkatee püsis enamiku aja metsateedel ja pikki asfaldil kõndimisi polnud. Kõige jubedam osa oli aga Koidulast edasi jääv vana Petseri raudteetamm, mida mööda kilomeetreid oma jalgu lõhkusin. Lisaks tekkis mul veepuudus, sest kraavid ja ojad olid kuivad ja hiljem otsisin tulutult taga Piusa jõge. Seega olin õnnelik, kui jõudsin külastuskeskuse juurde ja avastasin, et seal mingid inimesed kohal ning sain värsket vett. Oma telgi seadsin üles metsa alla, mis looduskaitsealalt väljas asus ja jäin kiirelt unele.
2. päev, 39 km Piusa - Kirikumäe
Hommikul ärkasin vara ja asusin teele. Plaan oli täna jõuda päris kaugele, aga jäin lõpuks Kirikumäel pidama. Teekond algas aga päris jubedalt, kuna jälgisin metsasihte, mis ei arvestanud mägedega grammivõrtki. Seega tuli järskudest mägedest üles ja alla ronida pidevalt. Kui see jupp läbi sai, siis asendus see pikkade põlluvaheteedega, mis palava ilmaga olid samuti päris jubedad. Teel kohtasin ka toredat pere, kes matkas samuti jupikest matkateest. Makõ müüri juures aga meie teed lahknesid ja edasi liikusin üksi. Piusa jõe pidev lähedus võimaldas mul head vett janu korral saada kiirelt. Enne vastseliina linnust oli märgistuses mingi segadus, kuid leidsin ilusti linnuse üles. Sama kiirelt jäi see aga taas selja taha ja seadsin sammud Vastseliina poole mööda maanteed. Seal täitsin varusid ning asusin viimaseid tänaseid kilomeetreid astuma Kirikumäe suunas. Normaalset telkimisplatsi ma sealt ei leidnud ja nii ootasin kuni enamik inimesi õhtuks lahkunud ja seadsin telgi üles parkla kõrvale.
3. päev, 39 km Kirikumäe - Rõuge
Matkatee hoidis täna palju sõiduteedel, alles peale Kavadi järve läks asi paremaks. Seal nägin ka esimest korda kaani ujumas. Varsti jõudsin ka Haanja kanti, kui ületada tuli järsk Vällämägi ning veidi leebem Suur-Munamägi. Kindlasti oli see päeva tipphetk kui sain torni ronida ja hetkeks olla kõrgeimal kui keegi teine Eestis. Väikese kõrvalpõikega olin Haanjas, kus külastasin ka poodi ja sõin oma motivatsiooni tõstmiseks head ja paremat. Teekond aga jätkus Rõuge suunas. Taas ei üllatanud RMK mind mõnusate metsaradadega, vaid järgisin peamiselt kruusateid. Ainus muutus oli Hallimäe kandis, kus hetkeks sai põigata metsa raja muutuse tõttu ning siis kohalik mees soovitas soojalt ronida Hallimäe torni. See isetehtud torn oli klopsitud kokku puust, traadist ja redelijuppidest, kuid vaatamata tugevale õõtsumisele pidas vastu ja lasi mul näha kauneid vaateid. Kaugel ei olnud enam ka Rõuge ja õige pea nägingi Rõuge pesapuud, mille tipus käisin ja mille jalamil õhtust sõin. Jalad kaugemale ei kandnud ja mitme kilomeetri kaugust telkimiskohta otsima ei läinud. Selle asemel ootasin päikeseloojangut ja seadsin oma telgi pesapuu lähistel varjulisemas kohas üles.
4. päev, 1 km Rõuge
Öö oli meeleolukas, sest kella nelja ajal tuli mingi grupp pesapuule ning kukkusid kisama ja karjuma. Õnneks sain siiski piisavalt und ja hommikul olin puhanud. Täna oli vaja vaid läbi Tindioru kõndida, kust sai värsket allikavett, ja jõuda Suurjärve kaldale. Seal kuivatasin telki ja ootasin bussi. Õige pea olingi juba sõitmas tagasi kodu poole ning läbi mu reis oligi.
Varustus: https://lighterpack.com/r/9xvlzw
Pea kõigega jäin rahule ning ainuke asi, mida enne Hiiumaale suundumist muutsin, oli see, et lõikasin oma rätiku väiksemaks jupiks, enne oli see olnud täismõõdus Body versioon. Täpsemat ülevaadet, mis mulle meeldis varustuses ja mis mitte, saab loodetavasti varsti lugeda Hiiumaa matka ülevaatest.
- Muidumatkaja