Pühajärve matkarada 14 km
Oktoobri keskpaik, 11°C, õrn sadu
Olen korra suvel juba ümber Pühajärve kõndinud, kuid nüüd võtsin selle uuesti ette, et näha veel viimaseid lehti puudel. Sügis on täie rauaga kütmas ja varsti pidavat külmaks minema. Sel korral võtsin raja ette päripäeva ja soovitan soojalt seda nii ka teistel teha. Kaarti ei pidanud pea kordagi kontrollima, sest kohad olid tuttavad ja suunaviidad selged. Täielikult rada ei läbinud, sest jätsin viimase jupi (u 1 km) kõndimata bussile jõudmise kasuks.
Rada algas asfaldteega Otepää aedlinnast, kuid ruttu põikas metsa sisse. Lehed katsid kõiki pindu ja see nägi imeline välja. Ilm oli küll sombune, kuid see mind ei heidutanud. Meeldejäävaimad hetked rajal olid Hobustemäe tõus ja laskumine, Väike-Emajõgi ning loomulikult pidevad vaated Pühajärvele. Üllatavalt palju kohtasin teel inimesi, kuid kiired jalad viisid mind ruttu edasi.
Rada kui selline on vana ja puudel olevad värvimärgid ammu kulunud. Siiski on metallist suunaviidad olulisemates kohtades ja nii ei tasu eksimist väga karta. Väga meeldis mulle selle matka juures see, et leidsin siiski palju üksi olemise hetki, kus ümberringi ainult loodus ja mina sel kitsal rajal.
Kuna lehed olid suures osas juba maha langenud oli rada mõnes kohas päris libe. Eriti andis tunda see laudteedel, kus ühe vale sammuga oleks võinud kõik metsa minna. Lisaks olid mitmed kohad päris mudased ja jalad all libisesid.
Kokkuvõttes oli Pühajärve matkarada veel toredam kui eelmine kord ja aastaaegade muutumine sai lähedalt kogetud. Kardan, et see võib olla mul viimane matk see hooaeg, seega vähemalt sai see veedetud looduskaunil ning hästikorraldatud matkarajal.
